Harilik sinilill (Hepatica nobilis) on taimeliik tulikaliste sugukonnast sinilille perekonnast. Sinilillest realistliku tikandi tegemiseks vii ennast ka kurssi detailidega. Harilik sinilill on mitmeaastane rohttaim. Liigi vanuseks arvatakse 40–50 miljonit aastat.
Välimus ja elutsükkel.
Sinilille kõrgus on tavaliselt 10–20 cm, alates 5 cm, mõnikord kuni 25 cm. Õied avanevad väga lühikese varre otsas.
Igal varrel on üks õis. Õitega varsi on looduses ühel taimel 8–12. Varrel ei ole lehti, välja arvatud kolm väikest kõrglehte otse õie all. Varred on peened, karvased, punakaspruuni värvi, karvad on rohelised. Varred on karvased kaitseks varakevadiste külmade vastu.
Sinililleõie läbimõõt on Eestis tavaliselt 2–3 cm, kuni 4 cm, maailmas kuni 6 cm. Õied on kuueks, mõnikord ka viieks või seitsmeks jagunenud õiekattega. Õiekatte moodustavad tupplehed, kroonlehti ei ole. Õiekate on kroonjas. Tupplehed on tavaliselt tuhmsinised või taevasinised. Tuleb ette ka valgeid, roosasid, lillasid ja purpurseid õisi.
Õied on mõlemasugulised. Tolmukad on valged või peaaegu valged, tolmukapea on punane või valge. Tolmukaid ja emakaid on rohkelt. Emakatel puuduvad sulgjad sabad.
Õitsemisaeg
Sinilill õitseb olenevalt kohast ja ilmadest veebruarist maini, Eestis märtsi lõpust maini. Sinilill on üks esimesi taimi, mis kevadel õitseb. Et ta vajab õitsemise ajal rohkem valgust, peab ta ära õitsema enne kui lehtpuud lehte lähevad.
Üks õis on avatud 8–10 päeva. Öösel ja halva ilmaga õied sulguvad.
Eestis ei ole veel sinililled looduskaitse all. Et sinililli mitte hävitada, ei tohiks neid üles kiskuda ega liiga palju noppida. Paneme need kaunid õied hoopis tikandile.
Sinilille galerii leiad SIIT.
Video leiad SIIT.
Faktid Vikipeediast.