Praktikalugu Muhust.
Jõudes ühel ilusal kuumal juulikuu päeval Muhumaale, ühe parema muhutikandi meistri Leida Kirstu koju, viis ta meid kõigepealt oma aeda ja lilli vaatama. Roheluse keskel eretasid pilgupüüdjad – punased moonid. Neid uhkeid õisi on Leida jäädvustanud ka oma imeilusates tikandites.
Kõigi kaunite tikitud esemete hulgast sai minu lemmikuks suure punase mooniõiega padi. Kroonlehed keeravad ja kaarduvad tõeliselt ja loomulikult, südamik oma pärlitest tolmukatega paistab kui päris ning mooniõie värvid kiirgavad padjalt päris ehtsat südasuvist soojust. Kuidas on võimalik tikkida mooni nii, et ka kroonlehtede voldikesed on näha?
Lille lehti ja vart vaadates usub aga igaüks, et need on toredalt karvased. Uhke mooniõie lühikest õitsemise iga kinnitab tikitud moonikupar ja uus nupp järgmisel hommikul avanevaks õieks.
Kogu seda meisterlikkust imetledes tuli tahtmine ka ise proovida. Võtta riie, nõel ja lõngad ning hakata tikkima. Mooni!
Ning selline ta sai. Minu moon, mis jääb alati meenutama Muhumaad, Leidat ja tema tikandeid.
Anne-Ly
väga ilusad moonid!:)
Sa oled tubli, väga ilus on!
jälle mina.
moonid on väga ilusad, sest moonid tulipunased ja mõned ka teist värvi.
sinul, Leida, on väga kaunid moonid tikkitult