IGAKÜLA KUJUNEMISLUGU
Igaküla püsiasustus ulatub kindlasti muinasaega, kuigi kirjalikud allikad selle kohta puuduvad. Orduaja lõpuks on siin omaette vakupiirkond välja kujunenud, mis 1569/71 aastate maaraamatuis Yckkenkulla wacke nimega viimase (13-nda) vakupiirkonnana on kirja pandud (eelviimane oli Rootsivere ehk Rotzeuer vakus, mille lõppu 1571.a ka maavaba Koguva Asmus on märgitud. Peale 12 talu on selleaegses Igakülas üksjalakoht, mida Leo Tiik on dokumendist välja lugenud kord kui Nemi Mart ja teisal Reni Mart, aga seda peaks vist hoopis Igaküla Runni kirjalikuks esma-mainimiseks arvama!
Väärib märkimist, et taaniaja keskel 1592.a moodustas “Sant-Jaagu saar” – Igaküla, Koguva, Rootsivere ja ka “Laevasoone vastaskaldale” jääv Nautse ainsa Rootsivere (Randeuer) vakupiirkonna, kus ühtekokku vaid 16 arvestustalu 17 adramaaga oli koormisi kandmas! See näitab suurt laastamistööd, mida kõigepealt Ivan Julma tatarlased ja selle järel Rootsi, Taani ning Poola sõjasulased olid Muhus poole sajandi jooksul korda saatnud. Rahuaeg tuli Muhu jaoks alles Kalmari rahuga 1613. aastal ja sellega algas sajandi-pikkune “hingetõmbe aeg”, et siis taas näljahäda, Põhjasõda ja katk üle elada.
Esimeses rootsiaegses maaraamatus 1645.a oli Igaküla Paenase vakupiirkonda arvatud ja oma 14 adramaa ning 15 arvestustaluga selle vakuse ning ka kogu Muhu suurim küla. Siin peaks lisama, et tihedad sumbkülad (nagu Igaküla 1698.a kaardil) kujunesid ilmselt alles taaniaja esimesel poolel välja ja varem (alepõllunduse aegadel) oli arvatavalt kogu Muhus pigem hajaasustusega tegemist.
Taaniajal oli Muhus esimene riigimõis rajatud ja üldise arvamuse kohaselt olid pärisorjuslikud (teorendi) suhted selleks ajaks välja kujunenud, kuid see ilmselt ei tähenda, et üle Muhu oleks härgadega Lahekülas teol käidud! Küllap pidi Orduaegne maaraha ja maksude süsteem edasi toimima. Rootsiajal jõuti küll Suuremõisale lisaks veel kolm ametimõisa (Tamse, Võlla ja Nurme) asutada, aga need jäid Igakülale kõik nii kaugeteks, et Igaküla vakupiirkonda on veel 18.s lõpu hingeloendites meenutatud.
1674.a, kui Muhu kihelkond nn. De la Gardie missiiviga Otto Wilhelm von Königsmarckile üle anti, on 12 adramaa ja 21 peremehega Igaküla (Dorff Iggone) Rootsivere vakuse teine küla. Vakukülas Rootsiveres oli sel ajal 15 peremeest 8 ¾ adramaal ja samasse vakupiirkonda kuulusid veel Koguva ning Nautse külad. Maagiline 21 jääbki Igaküla talude suurimaks arvuks. Kuigi 1800.a paiku koostatud nn. reguleerimiskaardi spetsifikatsiooniköites on neid 22 kirja saanud, jäid sel ajal või pisut hiljem viis talu vabadikeks ja 19. sajandisse jõudis Igaküla 17 arvestustaluga. 19. sajandi kolmandal veerandil hääbus veel üks Runni (hingeloendite Runni Pendi) talu ja 20. sajandiks oli põlistalusid alles jäänud 16.
Rootsiaja lõpul, kui Nurme mõis rajati, on neli Igaküla talu (Ansu-Jaani, Ansu-Matsi, Ennu-Laasu ja Ennu) Nurme mõisale arvatud (viimane jõudis 18. sajandil mõne aja ka Rinsi mõisale kuuluda), aga 18. ja 19. sajandivahetuse nn. mõisapiiride korrastamisega jäi Igaküla puhtalt Suuremõisa külaks.
Katkujärgses 1713.a inkvisitsiooni-protokollis on Igaküla seitsmes teovõimeliseks arvatud talus kirja saanud 13 mees- ja 10 naishinge (üks neist vana) ning ka kuus last (3 poissi ja 3 tüdrukut). Küla suurust arvestades võib tõdeda, et kaotused on enam-vähem Muhu keskmisel tasemel – s.t. umbkaudu igast neljast inimesest oli üks rasked ajad üle elanud. Küla taastumiseks kulus vähemalt kaks inimpõlve.
1778.a Suuremõisa vakuraamatus on Igakülas taas juba 20 teotalu ja ainsa veel söötis üksusena märgitud ½-adrast Runni Michel’i rootsiaegset talu, mis toonase kaardi järgi kunagi kuskil Veskist ja Uietoast põhja pool pidi asuma. 21. taluks oli sel ajal Igakülas Rinsi mõisa poolt taasasustatud Ennu Juri talu. Järgneva 30 aasta jooksul seisid aga Igakülas veel ees olulised muutused, kuigi mitte nii trastilised, nagu Kuivastu, Hellamaa ja Võlla mõisa küladega, kus perede kaupa inimesi ühest külast teise asustati. Siin jäid neli talu (Ennu-Laasu, Ennu-Matsi, Laasu ja Peetri Jaani) lihtsalt vabadikeks. Viiendana jäi vabadikuks Runnist nende “reguleerimiste” käigus hargnenud Runni-Mardi ja 19.s teisel poolel hääbus ka katku üle elanud Runni-Aadu talu.
Lähemalt saab Igaküla talude käekäiguga läbi kolme sajandi ja samas ka Igaküla inimestega tutvuda veebilehel http://ylo.rehepapp.com/Muhu/K%fclad/Igak%fcla/Igak%fcla.html
MUHU SUURKAEV
Igaküla on olnud üks Muhu suurimaid külasid juba orduajal (niivõrd, kui sel ajal on mõtet küladest rääkida) ja kindlasti ulatub siinne paikne asustus ka muinasaega. 1799.a kaardil (EAA.2072.3.366) on kujutatud Igaküla küla keskel vinnaga kaev.
Tänaseni on veel säilinud dolomiidist raiutud kaevurakked (muhulastel salvetsed), mille koopia asub Riiklikus Vabaõhumuuseumis. Millalgi peale viimast sõda on kaev (nagu paljud vanad salvkaevud) maapinnani kividega täidetud – põhjuseks teatakse olevat poiste ”ulakus lõhkekehade katsetamisel”.
Kaevu vanust on raske määrata. Külas püsib pärimus, nagu oleksid selle kunagi rootsi sõdurid rajanud, aga et enne Põhjasõda küla juba suure sumbkülana oma tänasel kohal asus, tekib küsimus, miks pidanuksid rootslased siia sel ajal kaevu ehitama? Pigem võis neil tarvidus taolise rajatise järgi tekkida märksa varem, kui taanlased ja rootslased endisi Liivi Ordu maid „jagasid“ (Muhu oli rootslaste valduses juba 1568–1575a. ja hakkas faktiliselt Rootsi riigile kuuluma alles Brömsebro rahuga 1645. aastal).
1913.a. fotol (J. Pääsuke) oleva teadaolevalt viimaste puidust vinnakaevu osade (muhulastel kao kook, kaoroog, kao airk) suurust hinnates pidi kaev enamusest Muhu salvkaevudest (5-6 meetrit) sügavam olema ja vääriks juba ainuüksi selle sügavuse ning kunagiste karstisoonte „elus olemise“ kindlaks tegemiseks puhastamist ja võib-olla isegi taastamist. Sest see olnud Muhumaa sügavaim “kao”, mis kaugelt juba üle küla paistnud.
Samas on Igakülas säilinud veel mitmetes peredes 9m sügavused salvkaevud kogu oma sügavuses, mis enamasti paesse raiutud aga tänaseks veest tühjaks jäänud. Vassili Auväärt mainib oma märkmetes, et see on Muhumaa kõige sügavam kaev ja selle sügavus on 52 jalga, mis tähendab ~16 meetrit.